Tere kõigile armsatele heegeldamise entusiastidele! Täna tahaksin teiega jagada ühte imelist lugu sellest, kuidas sündisid uued ja vahvad heegeldatud lihavõttejänesed. See lugu sai alguse ühest toredast vestlusest minu armsa lapsega.
Just hiljuti istusime maha, et rääkida lähenevatest lihavõttepühadest ja sellest, mida me võiksime koos meisterdada. “Emme, kes on lihavõttejänes?”
Toon siinkohal ära väikese lõigu meie vestlusest:
“Emme, kes on lihavõttejänes?”
“Lihavõttejänes on mütoloogiline olevus, kes ülestõusmispühade ajal peidab laste jaoks majja või aeda lihavõttemune ja maiustusi.”
“Kust ta need munad saab?”
“Ma arvan, et küsib kanadelt…..”
“Aga miks kanad otse meile mune ei too?”
….. Vestlus jätkub veel tükk aega ja lõpuks ütleb laps, et igal lapsel peaks olema oma lihavõttejänes ja tema tahab endale ka. Nii ma siis heelgeldasin oma lapsele paar lihavõttejäneset ja lisaks mõned tibud ja munad ka.
Meie vestlus oli täis elevust ja rõõmu ning pani mind mõtlema uutele ja põnevatele heegeldusprojektidele, mis lastele kindlasti meeldiksid.
Niisiis, meie vestluse tulemusena sündisid armsad heegeldatud lihavõttejänesed – ideaalsed sõbrad, kellega mängida ja miks mitte ka salajasi seiklusi ette võtta!
Arutasime ka, milline võiks olla ideaalne lihavõttejänes. Laps ütles, et see peaks olema mõnusalt pehme ja kaisutatav ning tema võiks jänesel olla ka suured kõrvad. Sellised omadused panevad lastele alati naeratuse näole, eks ole?
Et luua selline eriline jänes, alustasin heegeldamist pehmest valgest lõngast. Heegeldasin suuremad kõrvad ja kinnitasin need kindlalt jänesekese peale. Et jänes veelgi interaktiivsemaks, heegeldasin talle ka paar lihavõttemuna. Selliselt saab mängida erinevaid rollimänge koos oma uue lihavõttejänesesõbraga.
