Paar nädalat tagasi tuli mu poeg mu juurde ja ütles, et tahaks endale kassi, aga mitte tavalist, vaid sellist, mis lendaks. Ütlesin, et kahjuks päris kassid ei lenda, aga me võiksime välja mõelda, sellise kassi, kes oskab lennata.
Ja nii me koos mõtlesime välja loo kiisust, kelle unistus oli lennata nagu lind.
“Elas kord ühes kaunis aias üks pisike kassipoeg nimega Kiisu. Ta oli pehme kui suletekk, valge kui piim ja tema silmad särasid nagu tähed öises taevas. Kiisu oli kõige uudishimulikum kassipoeg, keda kunagi nähtud oli. Ta armastas kõiki nurki ja soppe ning avastada uusi seikluslikke paiku.
Ent ühel päeval, kui Kiisu vaatas taevasse ja nägi ta linde lendamas ja tal tekkis imelik tunne. Ta vaatas lindude järel ja mõtles: “Kuidas oleks, kui mina saaksin ka lennata? Kuidas oleks tõusta kõrgele taevasse, sõuda pilvede vahel ja avastada maailma hoopis teisest vaatenurgast?”
Kiisule ei andnud mõte enam asu. Ta hakkas linde jälgima, et aru saada, kuidas nad lendavad. Igal hommikul seisis ta aia servas, vaatas, kuidas linnud tõusid õhku ja püüdis nende liigutusi järele teha. Ta hüples, püüdis tiibu lehvitada ja hüpata kõrgemale, kuid taevasse tõusmiseks see ei piisanud.
Ühel päeval, kui päike paistis eriti ere ja tuul oli õrnalt soe, otsustas Kiisu, et tema peab proovima lennata. Ta seadis end aia serve kõige kõrgemale oksale, südames lootus ja põnevus. Ta sulges silmad, kujutas ette end taevas lendamas ja hüppas.
Õhus lehvimine oli imeline, kuid mitte päris see, mida Kiisu oli oodanud. Ta maandus pehme rohukõrre peale natuke ehmununa, aga ikkagi naeratades. Ta mõistis, et kuigi tal polnud päris tiibu, oli tema enda viis lennata – mõelda end pilvede hulka, lasta fantaasial lennata ja unistada suurtest seiklustest.
Aastad möödusid ning Kiisu kasvas suureks, kuid tema unistus lennata jäi alati tema südamesse. Ta ei saanud küll päriselt lennata, kuid tema vaim oli vaba ja tema fantaasia piiritu. Kiisu avastas maailma, kuigi tema jalad olid endiselt maas. Ja kui keegi aias küsis, mida ta teeb, vastas ta alati suure naeratusega: “Ma lendan pilvede vahel ja avastan maailma – oma unistuste lennuga!””
Selline lugu siis. Kuigi päris Kiisu omale tiibu ei saanud, sai ma sellest jutust inspiratsiooni ja otsustasin heegeldada kiisu, kellel on tiivad. Nii sündiski kass-liblikas🙂
